Total Pageviews

Tuesday, January 9, 2018

Märksõnad aastaks 2018

Aasta on alanud tegusalt ja eile-üleeile olid nii mõnusad ilmad, et õnnestus isegi õues tööd teha.
See sügis-talv on siiani ju nii vihmane olnud, et pole praktiliselt õue saanudki.

Edaspidi lubab ka selliseid mõnusaid ja kargeid ilmasid, mida ma toas istudes kindlasti ära ei kavatse raisata - hommikul teen paar-kolm tundi kontoritööd ja seejärel lähen õue tuuseldama.

Mis siin ikka, lähme selle, värskelt alanud aasta, märksõnade juurde:

Kolimine - see on asi, mida ma ei jõua mitttttttttte kuidagi ära oodata!
Ma ootan seda juba viimased kaks aastat!! :) Nüüd on see kolimine juba enam-vähem käega katsutav ja tahaks loota, et saan oma kodinatega hiljemalt märtsis liikuma hakata.

Sorteerimine - seoses kolimisega kavatsen ma ära sorteerida kõik asjad! No kõik asjad käin läbi - karbid, kastid, kotid. Ma usun, et pool oma kolast võiks julgelt kõrvale panna ja minema viia, aga oma loomuse ja geenirikke tõttu ei suuda ma ühtegi asja ära visata ja ma ei teagi, mis saama hakkab :):)

Kooli lõpetamine - Restaureerimise õpingud hakkavad vaikselt ühele poole saama ja juunis peaks järjekordne väike paber taskus olema. Vahepeal pidasin ma iseendaga konkreetselt võitlust, kas pooleli jätta või mitte. Õnneks suutsin end kuidagi ikka ree peal hoida! Nüüd on lõpp juba nii lähedal ja enam ei luba ego mul püssi põõsasse visata ;)

Matemaatika - mul on selle matemaatika pärast paar korda juba päris tohmaka tunne olnud! Korra isegi mõtlesin, et ei vea selle mataga vist välja - oli tahtmine alla anda! Õnneks suutsin end ikka nii palju varrukast raputada ja aru saada, et kui ma seda matemaatikat omale selgeks ei tee, siis ei tule minust ka  mingit õigusteaduse üliõpilast. Põhimõtteliselt nutan ja õpin!  Seda ma muidugi enam ei looda, et kevadel mingi hiigel-tulemuse teeksin. Olen selleks veel liiga turakas. Panustan rohkem järgmise aasta peale ;) Noh, tasa küll sõuan, aga vähemalt liigun!

Ettelugemine - kevadel-suvel oli "Lääne Elus" artikkel, kus otsiti inimesi, kes pimedatele raamatuid sisse loeksid. Ma jätsin selle teema omale kohe kõrva taha, sest mul on üsna kindel ja selge hääl ning eeldasin, et sobin lugejaks küll. Sügisel, kui rohkem aega tekkis, tegin oma esimese lugemise teoks. Võtsin kaasa päris mitu raamatud, aga sisse sai loetud Epp Petrone lasteraamat "Jassi pass". Alustasin küll Andre Gide "Valerahategijad" raamatuga, aga lugedes oli nii raske neid prantsusepäraseid nimesid lugeda, et mul tekkis ajju mingi blokk ette. Ei suutnud lihtsalt edasi lugeda ja nii see jäi. Lugesin siis kiirelt selle lasteraamatu sisse ;) Vahepeal oli taas kiire ja lugemas ma käia ei saanud. Nüüdsest on rahulikumad ajad ja olen kenasti platsis. Täna sai sisse loetud pool Erika Salumäe uuest raamatust, järgmisel teisipäeval saab sellega lõpetatud ja siis alustan kohe Kaia Kanepi raamatuga. Kusjuures need mõlemad raamatud olid pimedate poolt soovinimekirjas. Mõtlesin juba jõulude ajal, et neid kahte raamatud tahaks ise sisse lugeda ja lootsin, et keegi ette ei ole jõudnud. Õnneks ei ole jõudnud ja Annil (kes seda sisselugemise värki majandab) oli nii hea meel, et just nende raamatutega sinna ilmusin. Kui need kaks läbi saavad ja mul aega veel leidub, siis loeks ka Jesper Parve "Mees" sisse.
Raamatute sisselugemine on täitsa huvitav kogemus. Üks asi on vaikselt omaette lugeda, teine asi kõva häälega, ilma puterdamata ja teise inimese pilgu all. Eks mõnikord lähevad sõnad segi ja tuleb puterdamist, aga siis loen selle lause uuesti. Puterdatud koht lõigatakse hiljem välja. Kui esimest raamatut lugedes oli selline kergelt ebameeldivus tunne, siis nüüd enam ei olnud. Ühesõnaga selline vabatahtlik töö inimeste heaks, kes ise lugeda ei saa.

Sõprade sünnipäevad - juba eelmisel aastal olin ma suhteliselt tubli ja ilmusin sõprade sünnipäeval ukse taha kohale. Mitte küll kõikide, aga edusamme ikkagi tegin! Sel aastal püüan ma tõesti nii tubli olla, etvähemalt nende sõprade ukse taha jõuda, keda ma eriti oluliseks pean. Masendav on see, et ühe sõbranna juurde pole saanud juba kolm aastat, olgugi, et ta elab kõigest 80 km kaugusel!! Ma tean, et ma tegelikult leian selle aja, et autosse istuda ja sõita! Ühesõnaga sõbrad - siit ma tulen!! Kui teil mulle kooki pole anda, siis võileiba ja kohvi ikka saab ;) :)

Autogrammid - mul on oma Eesti 100 mõte! :)
Jääb kuhugi sinna pubeka aega, kus autogramme sai nuiatud, aga miks mitte seda ka praegu teha. Riigikogus on 101 liiget ja tore oleks, kui ma nende 101 tegelase käest fotode peale autogrammid saaks. Eesti tähtsal sünnipäeval on ikkagi nemad need inimesed, kes meie riigis toimetavad!
Riigikogu lehelt saab kõikide saadikute fotod ja puha - mine ainult ja küsi autogrammi :)
Vaatame kuidas see programm mul tööle hakkab.

Triatlonid - sel aastal ei hakka ma võistlustega lolliks minema. Kavatsen kaasa teha ainult triatlonites ja Kõva Mehe Jooksus. Kõik teised jooksud jäävad plaanidest välja. Punkt!

Kokkamine - mina ja kokkamine ei käi endiselt veel kokku. Hädapärase söögi teen ära, aga see on ka kõik! Ma tean, et mulle tegelikult meeldiks toiduga igasugu trikke teha, kui ainult rohkem aega oleks. Praegu mõtlen ma sellest, et peale kolimist on meil uus köök ja uus suur söögilaud, kuhu me kõik korraga ära mahume, et äkki siis tungib kokkahing minus välja kogu pere saab vähemalt õhtusöögi laua taga kokku. Noh, unistama peab :):)

Tervisekontroll - paar aastat on jälle mööda läinud, kui tervisele täieliku kontrolli lasin teha. Nüüd oleks siis aeg taas see ring ette võtta. Jaanuar on sisuliselt juba läbi (:D), võtame selle tee siis veebruaris ette ;)

Suusatamine - kaks aastat ei ole põhimõtteliselt juba suuski alla saanud ja nüüd olen kindlalt otsustanud, kui Lõunas lund on ja radasid ka, siis võtan kohe terve nädala ja evakueerun Tartusse  Marite juurde. Lihtsalt käin ja suusatangi iga päev! Ilm läheb alates homsest küll miinusesse, aga meile igatahes lund ei luba...
Taevataat! Palun saada meile sellised talveilmad nagu oli 2011 veebruaris-märtsis! Kniks ja tänud :)

Raamatud - olen aru saanud, et raamatute jaoks on mul aega aasta alguses ja aasta lõpus. Oli see nii eelmisel aastal ja on ka nüüd. Praegusel hetkel on mul pooleli päris mitu raamatut, Ma ei teagi täpselt, kui mitu, sest poolikuid raamatud on nii kontoris, kui ka kodus.  Kodus on hetkel paber vahel kuuel raamatul (suur ajaloo mälumäng, Fred Kudu "Mitmevõistlus" (!? - nagu hakkaksin kergejõustikuga tegelema :D), aforismide kuldvara, "Kasvatades lapsi kasvatame iseennast", maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti, "Armastuse valgus" (olen Tarmole ka sealt vahel mõne luuletuse lugenud - pilk, mis sealt vastu tuleb on muidugi tasemel olnud :D)). Ühtegi ilukirjanduslikku teost mul praegu pooleli pole, sest olen sellise raamatu jaoks hetkel liiga püsimatu. Neid raamatuid hakkan lugema siis, kui oma ilusasse ja uhkesse magamistuppa sisse olen kolinud ja õhtuti voodis lugeda saan.

Läänemaa Sõprade Liiga - eelmisel hooajal õnnestus meie võistkonnal kokkuvõttes saada 5. koht (võistkondi oli 24) ja mul naiste individuaalarvestuses 6. koht (156 osaleja seast).
Sellel hooajal on eesmärgiks nii võistkondlikult, kui ka individuaalis esikolmikusse jõuda!
Mõned alad on vahetunud ja võistlused on järgnevad: tõukekelgu sõit, sulgpall, ujumine, lauatennis, automudelism, fotojaht, maastikuvibu laskmine, segway, petank, SUP-laua sõit, orienteerumine, discgolf, jalggolf, minigolf, laskmine, vehklemine, noolevise, korvpalli vigurrada ja mälumäng.
Väga lahe ja tore liiga on.
Kes Läänemaal tegutsevad, toimetavad, elavad,  siis soovitan soojalt osaleda ;)

Käsitöö - juba pikemat aega kripeldab see, et ei ole saanud ise midagi luua!
Eelmisel nädalal heelgeldasin kaks lumehelvest :D
Tegelikult ka...hing kohe karjub selle järele, et midagi teha saaks - tahaks hirmsasti rahvusmustris sokke või kindaid kududa, midagi lahedat õmmelda, heegeldada, joonistada, nikerdada, meisterdada, puutööd teha. Kõike tahaks teha! Ei tea kui palju reaalselt midagi teha õnnestub, aga ühe beebiteki õmblemisega pean kindlasti hakkama saama, sest meie suguvõssa lisandub üks tuttuus beebi ;)

Endale elamine - üha enam tunnen, et vajan enda aega. Põhimõtteliselt loe eelmist punkti, millega ma tegeleda tahaksin. Tahaks lihtsalt olla, et ei oleks kuhugi kiiret, et ei oleks miljon muud tegemist, et oleks lihtsalt aega. Ma ei teagi, miks ma selle märksõna siia kirjutan, sest sel aastal ma kindlasti mingit endale elamist lubada ei saa. Noh, igatahes ma unistan sellest ajast! :)
Õnneks pole ma selline inimene, kes peaks tähtsaks suure raha kokku kühveldamist, uhke ja kalli auto tagumiku all hoidmist või ülehinnatud brände kandmist. Katus on mul pea kohal, säästu-Ford on igati timmis ja mitu aastat vanad riided lähevad endiselt selga, seega võiksin ma endale seda vaba aega lubada küll. Äkki järgmisel aastal...

31.12.2018 - 31.12.2019 ajavahemik tuleb FB ja blogivaba aeg - see punkt on omakorda tuletatud  juba kahest eelmisest punktist.
Hea meelega tahaks ennast kõigest välja lülitada - nii e-mailist, messingerist ja telefonist, aga ilmselt ei mängi välja, sest töö iseloom on juba selline, kus ilma arvutita ei saa...

Aga 2-3-4 aasta pärast tuleb see aeg, kus ma lülitangi ennast kõigest välja, võtan vaba aasta ja saadan sõpradele tiguposti :):)


Põhimõtteliselt tegusat 2018 aastat!


Monday, January 1, 2018

Mis toimus aastal 2017?

Ise arvasin, et aasta toob rohkem muutusi, rohkem üllatusi, rohkem tegemist.

Kuke aasta pidi kukkedele igati keeruline ja närvesööv olema, aga ma ütleks küll, et tegemist oli pigem rahuliku aastaga. Samas oli tihtipeale kiire...
Põhimõtteliselt kiire, aga rahulik aasta :D
Mina aga rahulikult ei oska ja seetõttu tundubki möödunud aasta kuidagi igav.
Hakkan vist vanaks jääma :)

Selles mõttes olin tubli, et tegin oma raamatupidamised korda. Aasta alguses hakkasin suure hooga oma kilekoti-raamatupidamist joonele sättima, aga see tubli ja viisakas toimetamine kestis kuni märtsikuuni, peale mida läks asi lappama. Sel aastal üritan asju taas jooksvalt korras hoida. Tegelikult ma tean juba ette, et see raamatupidamine läheb 200% kevad-suvel taas lappama, seepärast ma seda endale lubaduseks ei võtagi ;)

Lugemisega oli mul endaga selline diil, et loen läbi 20 raamatut. Läbi sai loetud 15 raamatut, aga sellest nimekirjast, mis välja valisin, sai loetud ainult 4 raamatut (mis on isegi hästi!). Teised raamatud tulid sujuvalt kõrvalt juurde:

Lugemisaasta 2017

Suve puhul olen ma rahul sellega, et ma viitsisin nii lahedatel spordivõistlustelt osa võtta. Ei saanud küll kõrgeid poodiumikohti (mis ei olnudki üldse eesmärgiks), aga see eest tuli kuhjaga emotsiooni.
Ja kui mitu korda ma Tartusse sõitsin!!! Pole kogu oma elu jooksul seal nii palju käinud!
Sportimise osas olin üldse tubli. Kui varasemalt olen kogu aeg suure innuga sportima hakanud, siis paari-kolme nädalaga on ind tavaliselt raugenud. Eelmisel aastal suutsin end ikka kuni oktoobrini järjel hoida. Olin sellest triatlonist nii vaimustuses, et oktoobris sai suisa treener võetud. Selle peo lõpetasin juba kuu aja pärast ära, sest oktoobris-novembris tuli nii palju tööd-tegemist, et trennidele aega ei jäänud.
Kolm kuud olengi sisuliselt niisama kulgenud ja pekki kogunud, aga kuna mu triatloni-armastus on endiselt alles, siis alates homsest hakkan trennidega taas pihta. Ei ole uue aasta lubadus, vaid puhas armastus ala vastu ;)
Selle kolme kuuga olen 5 kg juurde võtnud ja nõme on vaadata, kuidas pekk üle püksiääre ripub :D
Seega kaks kärbest ühe hoobiga.

Rõõmus olen ma selle üle, et korteri remont edeneb. Tööd on tehtud juba 4-6 kuud (ei mäletagi, millal asi alguse sai). Lootsin, et saaks jõuluks Koju, aga ei mänginud välja. Kiire töö ei ole kunagi kvaliteetne seega parem aeglasemalt, aga korralikult. Usun, et minna on ca 2 kuud. Tänu remondile olen rahadest loomulikult täitsa lage, aga ei kurda - peasi, et saaks korteri valmis!
Mul oli/on oma reservfond 2018 aasta välismaa suvetuuriks, aga see raha on ka kõik sirgeks löödud. Põhimõtteliselt olen  iseendale võlgu! :D:D
Kui selleks ajaks rahaliselt ei taastu, jääb reis ära, kui taastun, siis tahaks ca kuuajase Balkani-reisi ette võtta ;)

Ühe jalaga sai kohalikku poliitikasse astutud. Tegelikult kahe jalaga, sest sain kindlalt ja turvaliselt volikokku. Veel kord kummardus ja tänud neile, kes oma hääle mulle andsid ;)
Seisan oma tõekspidamiste eest ja otsustan alati nii nagu minu südametunnistus seda teha käsib.
Annan oma parima, et asjad edeneksid.

Kurb on see, mis üleüldiselt maailmas toimub.
Viha, julmus, südametus, ahnus...
Kõige julmem pilt, mis mul sellest aastast meelde jäi oli see, kus gaasiga mürgitamise tagajärjel (Süürias) üks isa oma surnuid kaksikuid käes hoiab.
Lõikasin ajalehest selle pildi välja ja see seisab mul siin kontori sahtlis. Kui vahepeal ving-ving peale tuleb, siis vaatan seda pilti ja mõtlen, kui julm see maailm ikka olla võib ja kui hästi endal kõik tegelikult on.
Mõnikord võib fotol olla selline jõud, mis sind hetkega laiali lammutab.
Vaatan seda pilti ja ütleme nii, et silm on märg...

Julmalt karm maailm...

See on umbes sama emotsiooniga pilt, kui see, mis Beslani pantvangikriisi ajal tehti
Maailmas on palju julmust, mis lastega tehakse, aga need kaks pilti on mulle emotsionaalselt nagu eriti...ei oskagi õiget sõna öelda...ühesõnaga mind mõjutanud fotot.

Abitult turvaline

Tahaks uskuda, et maailm liigub paremas suunas, aga reaalsus on ilmselt see, et järgneva 2-3 aasta jooksul käib kusagil üks korralik pauk, peale mida hakatakse asju tõsisemalt võtma.

Oma aastat tagasi vaadates ei meenugi hetkega, et midagi oleks halvasti olnud või läinud. Kui midagi oligi, siis ei midagi sellist, mis hinge kriipima oleks jäänud. Kui siis ainult see väiklane inimene, aga see on ka ilmselt seetõttu meeles, et värske teema. Aga see on rohkem las-koerad-hauguvad-küsimus.

Vana on nüüd vana ja ees on ootamas uus, sisetunde järgi muutusterohke, aasta. 
Sisetunne ütles, et ka 2017 aasta tuleb huvitav, aga nii igavat aastat ei mäletagi.

Loodetavasti 2018 läheb siiski paremini täkkesse ja toimub suurem action :):)

Saturday, December 30, 2017

Jõuluimedest

Jõulud on siiski imede aeg!

Üks eriti tore blogi-lugeja muretses mulle need kaua oodatud teatripiletid "Karini. Indrek. Tõde ja õigus.4" etendusele! 
See oli nii ootamatu ja meeldiv üllatus, et ma naersin lausa mitu päeva omaette ja mõtlesin, kui tore see on.
Maailma suurimad tänud Sulle nende piletite eest! 
Ühesõnaga küsige ja teile antakse! :):)

10 laadijat jäi saamata, aga see eest tõi jõuluvana mulle ühe nuputelefoni, millel oli laadija kaasas! :D
Mu oma telefon oli vahepeal rivist väljas. Kuna ma ei viitsinud arvutit lahti teha, siis ei teadnud ma ei FB-st ega ka e-mailidest midagi. Tegelikult oli hea rahulik aeg. Kusjuures lugesin selle nädala jooksul suisa kolm raamatut läbi, mis on omamoodi ime eest :):)
Järeldus - telefon on saatanast :):)

Rohkem imesid ei juhtunud - jõuluks me Koju ei saanud. 
Nüüd on olukord selline:

Koridor

saun ja duśśinurk

Pissupott

Karolini tuba

Karolini tuba vol 2

Janeli tuba

Janeli tuba vol 2

Johanna tuba

Johanna tuba vol 2

Meie tuba

Meie tuba vol 2

Kolatuba, elutuba-köök ;)

Üks pool on põhimõtteliselt valmis. Ainult kamina äärte ette on vaja köied panna ja kamina uste alla plaadid. 

Teise poole tegemiseks väga palju aega ei tohiks kuluda, sest teha on ainult nn kolatuba ja köök-elutuba. 
Palju see ikka aega võtab, eksole? :D:D:D

Nüüdsest uus loosung - sünnipäevaks Koju :)

Friday, December 29, 2017

Voliniku aasta lõpp :)

Aasta lõpus siin väike kokkuvõte senisest volikogu tööst.

Ma peaks ütlema, et mulle täitsa meeldib. Uue tulijana on täitsa põnev vaadata, kuidas asjad käivad.

Pole ju varem selliste asjadega kokku puutunud. Suurim kokkupuude omavalitsusega on olnud avalduste kirjutamine ja sealt siis vastuste saamine.

Kolme kuu istungid on peetud, volinikud üles pildistatud ja uustulnukad ametlikult vastu võetud. Jõulupidugi peetud, millest ma kahjuks osa võtta ei saanud, sest pidin Ida-Virusse sõitma. Noh, eks siis järgmisel korral ;)

Volikogu koosseisu esimene istung / By Arvo Tarmula

Uue tulijana sain kingituseks linnavolikogu prossi:



Hakkasin põhimõtteliselt kohe peale valimisi ja tulemuste selgumist ringi liikuma ja silmi-kõrvasid lahti hoidma. Ei kavatse olla selline liige, kes lihtsalt istub ja midagi ei ütle ega tee - mõtlen kaasa ja avaldan julgelt ka arvamust.

Olen selle lühikese ajaga suhelnud väga paljude huvitavate inimestega, kuulanud nende ettepanekuid, soovitusi ja mis siin salata - ka muresid.

Ütleme nii, et avastamist on olnud.
Peale seda, kui inimestega kohtunud olen ja inimesed minult kontaktandmeid küsinud on, siis lasingi esialgu telefoninumbri ümber toksida. Hakkasin mõtlema, et lahedam oleks vist mingisugune visiitkaart kokku klopsida.
Tunnike laua taga nökerdamist ja valmis ta oligi:

Virge meistriteosed, lamineeritud ja puha:)

Nostalgia mõttes sai visiitkaardile tuunitud nii Ridala valla, kui ka Haapsalu vapid (ühinenud naabrid ikkagi ju), kontaktandmed ja foto, mis spetsiaalselt valimiste puhul tehtud sai ja mille seljas ikka veel liugu lasen ;)
Visiitkaardi teisele poolele panin oma firma andmed. Mine tea, millal keegi Soome tööle läheb ja sealt tühjade taskutega tagasi tuleb. Ühesõnaga kaks kärbest ühe hoobiga!

Viimasel volikogu istungil saime linnavalitsuselt väiksed jõulukingid. Ülla, ülla:

Visiitkaardid linnavalitsuse poolt

Mina olen igatahes olemas!
Helistage, kirjutage, joonistage!

Tuesday, December 26, 2017

Jõuluaeg

Jõuluaeg hakkab vaikselt ühele poole saama ja teen pühadest väikse kokkuvõtte.

Jõulutaat, kes meie õhtust pidulauda külastas, oli ikka vägev!
Saabus laheda autoga ja viskas kildu ;)

Jõuluvana Allu

Jõulutaadil olid kõik load kehtivad :)

Jõululaupäeva hommik algas nii nagu kõik varasemad aastad alanud on - öösel kuuse alla ilmunud kingituste avamisega.

Peale seda nipet-näpet toimetamised koos väikse vaaritamisega, millele järgnes jõululõuna, mida meil varasemalt toimunud pole. Ilmselt saab sellest ka üks traditsioon.

Õhtu pimenedes sai käidud surnuaial, et oma kadunud hingedele küünlad süüdata. Sel korral oli imeline õhtu - ilm oli vaikne, õhk mõnusalt karge, taevas särasid kuu ja tähed. Surnuaed ise oli selleks ajaks juba mõnusalt küünlavalgust täis. 

Kella 19-ks hakkasid õed-vennad koos peredega ema juurde kogunema, et seal soojenduseks kõhud head paremat täis parkida. Mitte, et kõhud tühjad oleks olnud! Kui kõhud punnis olid, sõitis hoovi jõulumees, kes lastele elevust pakkus. Tavaliselt on meil nii olnud, et kuuse alla kogunenud kingid jagab laiali see, kellel jutt lippab. Üldjuhul olen selleks mina olnud, aga kaua ikka seda ühte ja sama mula kuulata võib, eksole ;)
Sel korral oli niisiis jõulumees platsis, kes kogu löögi oma peale võttis:

Laulab 

Nii pika laulu peale tuleb lisaks kingile ka pai

Jõuluvana imetleb küüsi :D





Lapselapsed

Lisaks muule trini-tränile said tüdrukut mitu uut lauamängu, mida me nüüd kaks õhtut tublisti mänginud oleme. Kui suurte Monopol on üldjuhul pikk ja logisev mäng, siis laste versioon on mõnusalt kiire. Oleme nende paari päeva jooksul lastega rohkem lauamänge mänginud, kui terve aasta peale kokku. Tegelikult on täitsa tore sedasi aega veeta. Pole see elu nii kiire midagi, kui ikka tahtmist ja viitsimist on, siis leiab selle aja küll, et natuke mängida!

Õhtused lauamängud

Jõuluaeg on möödunud niisiis rahulikult ja mõnusalt pere keskel.
Noh, tegelikult oli üks pisike mõru seik ka, mis mind hingepõhjani vihastas, aga ma ei hakka sellest teemast praegu pikemalt kirjutama, sest on  ju imeline jõuluaeg :)

Mind paneb imestama, kui väiklased võivad mõned inimesed ikka olla! 
Tulen selle teema juurde uuel aastal kindlasti tagasi, sest ma ei ole harjunud paska endas hoidma ja mulle ei meeldi, kui mind miski häirima jääb. 
Fakt on see, et osad inimesed on nii vastikult väiklased!

Lõpetame ikka rõõmsama noodiga ja tulistan üles oma selle aasta lemmik kingitused

Jõuluvana tõi päris mitu kotikest, aga kõiki ei viitsinud üles pildistada.
Enda lemmikud on loomulikult raamatud. Erika raamat on peaaegu juba läbi loetud. Näe - hea tahtmise korral leiab lugemiseks aja küll! ;)
Pikad villased sokid on tegelikult Eesti 100 projekt! Mina ise neid kudunud ei ole, see on tellimustöö ühelt käsitööliselt.
Nahkkaantega märkmik on mul olemas küll, aga tahtsin natuke suuremat! Nüüd on palju rohkem kirjutamist ja märkimist! ;)
No ja Montoni olümpia kampsik saab ju ainult ühte tähendada! 44 päeva pärast tuleb taas kontorisse kolida, kampsik selga tõmmata, olümpia lipp kätte võtta ja silmad punnis telekat vaadata :D
Ok, nii hull see asi vist pole - lipp on liialdus! :):):)

Minu lemmikud

Nüüd ootab ees üks, äärmisel juhul kaks, tööpäeva, et uude aastasse puhaste paberitega minna ;) 

Viimased 2-3 päeva teeme ettevalmistusi vana aasta ärasaatmiseks. Äkki olen suisa nii tubli, et koristan kodu ja kontori mõlemad ära! Noh, uuel aastal siis hea jälle lagastada :D

Kaunist jõuluaega mu sõbrad ja hakake paberile juba uue aasta lubadusi kritseldama ;)

Sunday, December 24, 2017

vaheaeg, piparkoogid, Püssi, Rakvere kuusk, meie kuusk....

Uh, mida kõike veel!!

Alustame lõpust.
Sai metsas käidud, oma jõulupuuke koju ära toodud ja ehted külge riputatud.
Nüüd jääb vaid kinke oodata :P :)


Ilm oli fantastiline - sadas paduvihma!
Hommiku poole oli ilmselt ilusam ilm, aga kuna eilne õhtu viis meid Ida-Virusse Püssi, siis pidime metsa selle ilmaga minema, mida ilmataat meile koju jõudes pakkus. 
Oli niisiis kena vihmasadu:

Ilus talveilm

Kuusejahile

Mina oleks soovinud koju tuua tõelise rääbaka, et ilusaid kuusekesi säästa, aga kõik võitlesid mulle vastu.

Minu leitud kuuseke

Veel üks minu iludustest

Sellel aastal jäid teised siiski peale ja leiti täitsa OK kuuseke.
Järgmisel aastal ei jäta ma jonni ja siis jääb minu tahe peale. Kole kuusk võib ju ka ilusaks saada ;)



Kuuse kaunistamisega tegelesid Johanna ja Janeli.  
Enne seda, kui üldse ehtimisega pihta hakkasime, lasime kuusel trepikojas natuke seista, et üleliigne vihmavesi maha tilguks. Seda aega kasutasime kontoris kuuseehete meisterdamiseks ära:

Kõik nokitsevad

Ise tehtud, hästi tehtud ;)

Piparkoogid said ka nende päevade jooksul siiski küpsetatud. Mina ei teinud sel aastal üldse käsi jahuseks-glasuuriseks, sest mul ei olnud lihtsalt aega. Ettevalmistuse (vajalikud asjad laua peale valmis) tegin ära ja see oli ka kõik. Lapsed nokitsesid ise. 
Piparkoogid natuke tumedad on, aga kõlbavad küll. 
Esimest korda vist nende aastate jooksul, kus ise käppa külge ei löönud.

Võib ka nii :)

Nagu alguses mainisin, siis käisime eile Ida-Virumaal Püssis. Ühel vanal heal sõbral oli sünnipäev ja mis saab ikka paremat olla, kui ukse taga kobistav teine vana hea sõber! 
Polnud teist juba miljon aastat näinud ja nii sai tehtud otsus, et tuleb see retk ette võtta. Punkt!

Ise arvasin, et sõidame kuhugi pommiauku, aga minu üllatuseks oli kõik palju kenam ja hoolitsetum, kui eeldanud olin. Kunagi-millalgi oli uudis, kus elanikkond on sealt laiali jooksnud ja võid korteri põhimõtteliselt niisama saada. Eeldasin, et ju siis on aeg seal üldse seisma jäänud. Ei olnud! Kõik oli vägagi OK. 
Kui sõber mulle nüüd külla tuleb, siis võib tema ilmselt mõelda, et kuhu pommiauku ta sõidab :D

Kui täna tagasi hakkasime liikuma, siis sõitsime Rakverest läbi ja tegime kohustusliku kuusepildi ära:



Lastel algas niisiis vaheaeg. Minul ka!

Tunnistused olid taas vinksis-vonksis:

Kõik head lapsed ootavad nüüd homset jõuluvana! Und!

Wednesday, December 20, 2017

Kuidas üks inimene siin nädalase hilinemisega elab!

Elasin siin teadmisega, et jõuludeni on veel kaks nädalat!
No ei ole ju! :D

Ja "tänu" sellele olen oma asjadega nii ummikus, kui üldse olla saab!

Ma ei saagi aru, kuidas ma sedasi mööda sain panna?!

Arvestasin siin varasemalt, et ravin Johanna terveks, siis veab lasteaias äkki kaks nädalat välja ja saab jõulunädalal ikka platsis olla. Tuleb välja, et piisab ühest nädalast, sest peale seda on juba vaheaeg.

No totaalne pang ikka!

Kui see mulle kohale jõudis ja eile postkastist juba esimesi jõulukaarte noppisin, siis läks asjadega kiireks. Vihtusin eile õhtul jõulukaarte kirjutada, nii et aitas. Hea, et kaardid varasemalt juba valmis olin teinud!! Täna viisin posti ja loodan, et need ikka õigeks ajaks kohale jõuavad.

Tahtsin siin kingiks poekotte õmmelda, kuusele lumehelbeid heegeldada ja muud sellist ninni-nänni teha, aga pean tõdema, et see rong on läinud! Ei jõua! 
Homme on päev põhimõtteliselt sebimist täis, reede samamoodi. 
Kuuse toomine ja piparkookide küpsetamine on konkreetselt päevaplaanidesse sisse tikitud, ühe teeme ära neljapäeva, teise reedel :):)

Enne seda, kui siin suuremat sorti pakkimisega tegelema hakkan, tahan veidi uhkustada.

Ma olen ääretult uhke selle üle, et Johanna juba ujuda oskab. Paar-kolm nädalat hakkas vee all ujuma ja sulistab nagu kala. Ta on ise veel nii väike ja mul endal on seda imelik vaadata. 
Tegin selle ujumise kohta väikse lõigu ka:




Nüüd siis pakkima ;)

Sunday, December 17, 2017

Loosiõnn saabus minu õuele!

Kangadźunglist tuli kuldne ümbrik koos kinkekaartidega, mille väärtus on 25 eurot:


Ise ei mäletagi, et loosis osalenud oleks, aga ju siis olen :):)

Kindel vihje, et käekesed tuleb tööle panna!

Friday, December 15, 2017

Jõustunud kohtuotsus :):):):)

Ühe inimese saaga ja stress on nüüdseks lõppenud, sest ringkonna kohtuotsus on jõustunud! :)

Ma ei hakka tervet otsust ümber trükkima, sest sellel pole erilist pointi.
Kellel asja vastu suurem huvi, see saab ise lugeda ja siit link kohtuotsusele

Mõned kohtu põhjendused ja järeldused tooksin ma siiski eraldi välja, sest need sobivad minu blogisse :)

Punkt 8

Arutatavas asjas on maakohus süüdistatava M.O kohtuistungil antud ütluste sisu kohtuotsuses moonutanud. Kohtu niisugusest lähenemisest tõenditele ilmneb, et kohus on oma seisukoha kujundanud asjas uuritud tõenditest sõltumatult, uurides seetõttu tõendeid ühekülgselt ja andes neile ette kindlaksmääratud kaalu. Sellega on maakohus rikkunud KrKM §-st 61 tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid, mis on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. 

Sama punkti lõpu poole...

Selline kohtu järeldus rajaneb kontekstist selgelt välja rebitud lausel, sest süüdistatav on prokuröri ja iseäranis kohtu korduvatele samasisulistele küsimustele vastates olnud ilmselgelt segaduses, ta on pidevalt korranud, et lähtus avaldusest ja leidis avalduse ning eelmise välijuhi käest saadud info põhjal, et O.D väärteo asjaolud on selged. Maakohus on aga püüdnud lihtsalt tema ütlustest enda juba ette välja kujunenud seisukoha kinnituseks välja õngitseda sobiva fraasi, millega demonstreerida seda, nagu oleks süüdistatav otsust tehes teadnud, et teeb seda ebaseaduslikult.

See on seesama koht, millest ma varasemalt kirjutanud olen, kus kohtunik süüdistatavat konkreetselt peedistama hakkas. Küsis nii kaua ühte ja sama küsimust kuni lõpuks sai sellise vastuse, mida ta saada tahtis!
No ja otsust tehes oli hea neid "ülestunnistusi" juba kasutada...

Iga loll oleks pidanud aru saama, et sellisel sõnade väljakangutamisel peab mingi eesmärk olema.
Oligi - süüdi mõistmine!

Õnneks kuulas teine aste kõik lindistused üle ja tegi asjast omad järeldused.

Pean veel kord kinnitama, et armastan seda kohtunikku :):):):):):)

Meie prokuröri loogika kohaselt tuleks nüüd ju kohtunikule samuti kriminaalsüüdistus esitada - tehti ju tahtlikult vale otsus!
Kusjuures siin võib küll tahtlusest rääkida, sest süüdistatavalt konkreetselt kangutati selliseid sõnu suust välja nagu kohtul vaja oli!

Nagu me teame, siis osad on alati õigemad, kui teised ja ei tule siit mingit süüdistust.

Vahet tegelikult pole - kakamaik jääb selle esimese astme otsusele ikkagi külge!

Vaatamata sellele, et ma ei saa oma küsimusele ilmselt mitte kunagi vastust, küsin ma endiselt - kellele seda näidispoomist vaja oli?

Krt, ma saan aru, kui mind oleks peedistatud, sest mina paugun siin-seal aega ajalt liiga julgelt :D
Aga miks see  tema?
Need, kes teda tunnevad, teavad ju, et tema ei oleks pidanud see inimene olema.
Ma ei saagi sellest loogikast ausalt öelda aru. Selleks "õnneseeneks"oleks võinud ükskõik kes politseiametnikest olla.
Selliseid kiirmenetluse otsuseid, mille puhul täpselt samasuguseid kriminaalsüüdistusi esitada saaks, on sadu.
Parandan end - tegelikult on neid ilmselt tuhandeid.

Selles konkreetses juhtumis kuulas politsei sisekontrolliametnik üle seitseteist tunnistajat!
See ei ole üks, kaks ega kolm vaid SEITSETEIST?!!!?
Ok, paar korda inimesed korduvad, aga see ei muuda fakti, et on seitseteist erinevat ülekuulamist!!
Kohtusse tunnistama lohistati neist 7-8 (juba ei mäletagi täpset arvu)!

Ja mis me selle asja kokkuvõtteks tegelikult saime?
Tohutu hunnik inimesi, kelle aega on raisatud.
Tohutu hunnik raha, mis on mõttetult laristatud (ja see on võetud meie taskutest!).
Tohutu hunnik närve, mida üks inimene selle keissi tõttu kulutama pidi.

Kes vastutab?

Raudpoltkindel, et mitte keegi!
Vot see ajab harja punaseks!

Sellise "kriminaalse juhtumiga" tegelemise eest sai politsei sisekontrolli töötaja palka! Tuleks vist siseministeeriumist aru pärida, sest tundub, et peanupp ei tea, millega varbad tegelevad!

Sellise "kriminaalse juhtumiga" tegeles meie armas prokurör!
Ma olen üritanud end prokuröri ajukoore alla pressida, kaasa mõelda ja aru saada, et millises kohas ta selles asjas üldse koosseisu  nägi. No ei võta minu ajurakud seda kohta kinni. Ei võta!
Noh, mul pole ju vastavat haridust ka :):):D


Aga lõpp hea, kõik hea! :)


Thursday, December 14, 2017

Jõuluvana, paun too meile...

... vähemalt kümme Samsungi laadijat ja kaks piletit Linnateatri etendusele "Karin. Indrek. Tõde ja õigus.4. "!

Meil peaks kodus vähemalt kaheksa Samsungi laadijat olema, aga kui laadida on vaja, siis ei leia mitte ühtegi. Keegi pole näinud, keegi ei tea!
Kui nüüd 10 laadijat juurde saaks ja igasse tuppa üks seina külge keevitada, siis ei tohiks enam muret olla :D :D

Linnateatri etendusele on võimatu piletit saada! Ma ei tea, mitu aastat ma neid juba jahin. Istud arvuti ääres, tahaks klõpsu vajutada, aga juba on kõik välja müüdud!!!! Kuidas see võimalik on?!

Seega jõuluvana - 10 Samsungi laadijat ja kaks etenduse piletit! ;) :D




Saturday, December 9, 2017

Õige aeg lillede istutamiseks :)

Aga mina olin täna nii tubli, et haarasin labida, kaevasin täitsa suvalistesse kohtadesse väikesed augud (muru sisse siis ikka!) ja panin krookusesibulad mulda. Medal! Lilled!Aplaus!

Hüatsinte oli ka ja need pistsin oletatavasse peenrasse. Muld oli seal pigem muda eest, aga jään ikkagi lootma, et kevadel saab siiski natuke lilleilu ka näha ;)
Hüatsindid on mul juba pubekast saadik lemmik lilled olnud. Kunagi rajan hüatsintidest hiigel-peenra ja käin neid seal siis nuusutamas :D
Noh siis, kui rohkem vaba aega tekib ;)
Ühesõnaga sibulad said mulda ;)

Vot! Korraldan siin aasta lõpus veel selliseid väikseid imesid!:D

Läti odavad sibulad :)

Wednesday, December 6, 2017

Onnea Suomi!

Soomel 100 täis ja selle päeva auks andis ilmataat üsnagi ilusa ilma!

Meie olime täna tublid ja läksime peale hommikusööki Abile jalutama. Johannal on jälle köha ja lasteaiast seetõttu ka vaba. Sel sügisel on ta seal lasteaias üldse "hästi" lohisenud - nädal köhas, nädal lasteaias, nädal köhas, nädal lasteaias.
Ei tea mis jama see on.

No vahet pole - igatahes oli ilm täna hommikul ilus ja nautisime seda täiel rinnal:

Kõrrekesed teepervel

Jäneste paradiis


Laps laseb liugu

Laps mängib

Meie küla terviserada

Jääks ometigi see lumi maha...

Talverõõmud

Meie suur mägi

Tunneb rõõmu

Sõberid

Esimene sats lund tuli alla esmaspäeval. See tore lumi vajutas mu imelise jäneseaia katusevõrgu põhimõtteliselt maani. Panin ajutiselt igasugu tugesi alla, aga pilt eriti kena ei olnud.

Hea ja tugev katus :D

Tarmo võttis aga asja kätte ja tegi aiale korraliku "katuse". Nüüd on jäneseaed ikka tugev ja kindel, mitte ei kõigu nagu minu aia puhul oli. 
Ok, anname andeks - ma ei peagi oskama aeda ehitada, piisab, kui aiamaja, kiviaia ja puuriitadega hakkama saan :D :D

Jänesed on põhimõtteliselt rahul. On omale puuri alla kaeviku kaevanud ja kui miskit on saavad nii puuri sisse, kui ka puuri alla varjuda. Mitte et seal midagi oleks. 

Sirge "katusega" aed

Lookas söögilaud

Pean ütlema, et detsember ja esimene advent saabusid ootamatult. 
Ei saanud arugi, kui juba 4.detsember käes oli ja meil aknad tühjad-pimedad. Nüüdseks on aknad tuledest särama löödud ja sussid kenasti reas. Hakkasime üleeile päkkapikke ka meisterdama. Teeks igal teisel aastal mõne päkapiku juurde. Igal aastal ei hakka nende meisterdamist programmi võtma, sest muidu tuleb neid liiga palju ja ega vist viitsiks ka ;)

Pikapäkk

Tulevased päkapikud

Kingitustega ei hakka ka sellel aastal lolliks minema.
Igaühele üks eriti soovitud kink ja mõned väiksemad sinna juurde. Seda lolliks ostmist pole õnneks juba pikka aega enam olnud ja võin oma pea panti panna, et minu poolt see nii jääbki. Nii hea ja rahulik - ei mingid stressi ;)

Minu kingisooviks oleks muidugi see, et saaks jõuluks korteri valmis ja sisse kolida, aga reaalsus on see, et ei jõua. Mul eriti palju hetke olukorrast pilte pole, aga mõned siiski:

Johanna Tuba

Janeli tuba

saun ja vannituba

Tubades on põhimõtteliselt kõik tehtud ainult pistikud-lambid ja uksed on jäänud. 
Saunas ja vannitoas ka ainult nipet-näpet asjad vaja veel teha. Sel nädalalõpul saab ilmselt sauna :)

Kui paljud käivad Lätis alkorallil, siis meie läheme ehitusmaterjale tooma! :)
Garderoobikapi jaoks on puitkilpe vaja. Vaatasime hindasid ja saime aru, et juba ühe kapi ehitamise pärast tasub sõita. Tervest garderoobist ma üldse ei räägigi! 
Pidimegi homme muidu suuna Läti poole võtma, aga teised asjad tulid vahele ja peame hoopis päälinna minema. 

No nii, vaatame nüüd Soome riigi partyt edasi, kätlemine käib ja 1900 on ikka suur number, keda kätelda :):)